Meil aiaäärne tänavas

Lydia Koidula Meil aiaäärne tänavas,kui armas oli see,kus kasteheinas põlvinime lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisinküll lille, rohuga.Kust vanataat käe kõrval mindtõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siista kombel vaadata.“Laps, oota,” kostis ta, “See aegon kiir küll tulema!” Aeg tuli. Maa ja mere pealsilm mõnda seletas, –ei poolt nii armas polnud sealkui külatänavas!