Graafilisest disainist no. 1

Graafilise disaini peamised funktsioonid

  • Identifitseerida (sildid, lipud, vapid, logod)
  • Teavitada ja juhendada Infograafika (kaardid, diagrammid, viidad)
  • Esitleda ja levitada Haarata tähelepanu, meeldejääv sõnum(plakatid, reklaamid)

Visuaalne keel on nähtav keel

  • Sõnade, piltide (kujutiste) ja kujundite lõimumine ühtseks suhtlusvormiks
  • Sõnade ja piltide või sõnade ja kujundite kasutamine uue suhtlusüksuse moodustamiseks

Visandamise kasutusvõimalused

  • Idee väljatöötamiseks Mida ma tahan öelda? Kas ütlen seda? Kuidas selgemalt ja lihtsamalt?
  • Paigutuse visandamiseks
  • Kiireks idee edasiandmiseks ja kinnitamiseks

Visuaalne kommunikatsioon

Kuidas edasi anda mõistet külm?

  • Otsene kommunikatsioon: jooned, värvid, kujundid mille omadused kajastavad sõna tähendust
  • Kaudne kommunikatsioon: pilt jääkuubikust. Et infot lugeda, peab eelnevalt teadma, mis on jääkuubik. Vormiliselt illustratsioon.

Tajufenomenid

Maurits Cornelis Escheri võimatud ruumid:

Kaksipidi pildid

Tajupsühholoogid seletavad ambivalentsete kujundite teket visuaalse välja organiseerimisega figuuriks ja taustaks, kus kord tajutakse ühte kujundit kesksena, kord foonina.

Nähtust, kus figuur muutub fooniks ja foon figuuriks, nimetatakse pöördumiseks e reversiooniks.

Pöördumise fenomeni selgitatakse väitega, et kui nägemisüsteem on leidnud võimaliku ja tõepärase lahenduse, siis teatud aja möödudes närvisüsteem küllastub või väsib sellest ja toimubki pöördumine.

Rudolf Arnheim

Kumeratel kujunditel on kergem mõjuda figuurina, nõgusamatel foonina. Eredamad toonid tunduvad lähedasematena, tumedad kaugematena. Ülal-ja-all-efekt: taevas taandub, maa eendub

Edgar Rubin

Omaette rühmana eralduvad pildid, kus on sobitunud mitmed tegelikkuses koos mitteeksisteerivad objektid. On terviklikku muljet loov, kuid reaalselt võimatu objekt. Kujutise tähendus muutub sõltuvalt sellest midame näeme.

Optilised illusiooni näitavad, kuidas aju konstrueerib selle mida me näeme.

Kompositsioon

on erinevate osade sidumine ühtseks tervikuks teatud idee väljendamiseks. On teose ülesehitus, lähtudes sisust, iseloomust ja eesmärgist.

Terviku ja harmoonia loomine. Üksikosad allutatud teatud printsiipidele.

Henry Rankin Poore’i komposotsioonoiskeem

Jurate Macnoriute: Introduction to Pictorial Composition Schemes

Bauhaus

1920. aastatel uuriti Bauhausis disaini kui universaalset, tajuprotsessidel põhinevat visuaalset keelt. Kompositsiooni analüüsiti geomeetriliste põhielementide baasil. Arvati, et selline keel on arusaadav igaühele, kellele maailm avaneb universaalse instrumendi – silma- läbi.

Bauhausis usuti, et on universaalne viis visuaalse vormi kirjeldamiseks ja universaalne tähendus.

Õppejõud: Johannes Itten, Wassily Kandinsky, Lazlo Moholy-Nagy, Josef Albert

Postmodernism hülgas universaalse kommunikatsiooni idee. Üksikisiku isiklik kogemus ja kultuuritaust ei võimalda kujutist kõigil üheselt tõlgendada. Kirjeldus ja tõlgendus ei ole üks ja seesama.

Gestalt tajuteooria

Tervik on suurem, kui üksikosade summa.

Üksikuid osasid eraldi analüüsides ei saa me kunagi tervikpilti, sest tervik moodustub omavahel vastastikmõjus olevatest osadest.

Printsiibid:

Sarnasus

Tekib, kui objektid sarnanevad üksteisele. Tajume, neid sageli grupi või mustrina.

Anomaaliaks kutsutakse mustrit lõhkuva eristuva elemendi sissetoomist.

Jätkuvus

Kui silm on sunnitud liikuma ühelt elemendilt edasi teisele:

Täiendamine/lõpetamine

Kui kujutis on lõpetamata, puuduvate osadega aga piisavalt tähistatud, siis tajume siiski tervikut lisades puuduva informatsiooni. Negatiivne ruum.

Lähedus

Elemendid on paigutatud lähestikku. Tajume grupina, elementide rühmana.

Kuju ja taust

Silm eristab objekti ümbritsevast taustast. Kuju ja siluetti tajume objektina, ümbritsevat taustana.

Kompositsiooni elemendid

Punkt

Punkt on geomeetria lihtsaim objekt, mida iseloomustab üksnes tema asukoht kordinaatteljestikul. Asukoht ruumis. Ruumis tõmbab silm kahe punktivahele joone. Keskpunkt, raskuspunkt, haripunkt …

Hulka, mille elementideks on punktid nimettatakse punktihulgaks või kujundiks. Punktil pole massi. Punkt võib olla tähelepanu keskmes. Võib sulanduda massi või eralduda. Nähtamatu punkt. Perspektiivijoonte koondumispunkt ehk lõpmata kauge punkt.

Punkti kasutatakse suurtes mahtudes rütmi, liikumise ja mustri loomiseks.

Punkt on märk, mis näitab töö algust ja töö lõppu.

Joon

Sirge ehk sirgjoon on ühemõõtmeline ruum.

Joonel on pikkus ja laius. On õrnad, tundlikud, elegantsed, paksud ja rasked jooned.

Kontuur on vormi piirjoon.

Siluett on tasapinnaline kujutis ruumilisest nähtusest objektist vms. Kogu tähelepanu koondub piirjoontele, kujundi servadele, kadunud on detailid, millest kuju moodustub.

Varjuteater.

Joone omadused. Pind

Jooned võivad olla sirged ja regulaarsed, kõverad ja ebaregulaarsed. Sihipärased, korrapäratud. Sujuvad ja voolavad kõverjooned. Nurgelised sirgjooned.

Joonte hulga juures saab eristada joonte vastastikuseid suhteid, näiteks perspektiiv, paralleelsus ja kaootlisus.

  • Joon on suunajaks
  • Joon kirjeldab struktuuri, tippe ja servasid
  • Jooned väljendavad emotsioone
  • Joontehulk võib kirjeldada tasapindu. Ka liikumist.

Maht

Värvist

Johannes Itteni värviring (1961):

Sõltuvalt psühholoogilisest mõjust jaotatakse värvid:

  • Soojad värvid (punased, kollased, oranžid)
  • Külmad värvid (sinised, lillad)
  • Neutraalsed värvid saadakse sooja ja külma segamisel

See on vastu pidine füüsikalise maailmaga, kus näiteks siniste tähtede temperatuur on suurem, kui punast värvi tähtedel.

Temperatuur Kelvini skaalal
  • Aktiivsed värvid. Soojad värvitoonid tõusevad esile. Tunduvad olema lähemal. Silmatorkavamad.
  • Passiivsed värvid. Kõige suurema eemaldusvõimega on sinine.
  • Neutraalne hall. Puhkepaus, kaitsekiht. Kirvate värvide raamiks-taustaks.
  • Rasked värvid. Tumedad: tumepunane, tumeroheline jne Negatiivsed emotsioonid.
  • Kerged värvid. Heledamad: helekollane, hele roheline jne Positiivsed emotsioonid.

Värvi ülesanded:

  • Väärtustada, rõhutada, esiletõsta
  • Organiseerida ja ühendada sisult seotud elemendid. Aidata orienteeruda.
  • Luua meeleolu
  • Kaunistada,lisada huvitatavust

Iga värv tekitab inimeses teatud emotsioone ja assotsiatsioone. Igal inimesel erinevaid.

Värv, kui info organiseeria: kokku käivad asjad ühtetooni.

Vähem on parem. Kui kahtled millegi vajalikuses jäta välja.

Ära kasuta rohkem, kui nelja värvi (kui see pole hädavajalik).

Samavärvi erinevad toonid: valge koos heleda ja tumeda sinisega.

Harmoonilised värvid asuvad värviratta samal kolmandikul (mahuvad 120 kraadise nurga sisse).

Täiendvärvused asuvad värviratta vastaspooltel. Sinine ja oranž. Punane ja roheline. Violett ja kollane.

Teksti ja graafilise info loetavuse tõstmiseks kasuta heleda ja tumeda kontrasti, mitte värvi.

Nägemispsühholoogilised aspektid:

  • Inimese nägemismeel on tundlikum nähtava spektri keskmes olevate värvide suhtes.
  • Silmad ei suuda sinisel korralikult fokuseerida. Hea taustavärv, halb esiplaanil.
  • Silmaf ei suuda fokuseerida ka punasel. Kuid punane on esiletõusvam värv.
  • Kollane ja roheline on ühteviisi nähtavad visuaalse välja äärtel ja keskmes.
  • Must ja valge on ühteviisi nähtavad kogu visuaalse välja ulatuses.

Tüpograafia

Tüpograafia on trükimärkide kujundamise ja paigutamise kunst ja tehnika.

Traditsiooniline trükikunst näeb ette, et tekst oleks ühtaegu hõlpsasti loetav, ühtlaselt vormistatud, ent ka visuaalselt tagasihoidlik tervik, mis toimiks vaikselt lugeja tähelepanuta.

Kirjatüüp [typeface] (vanem nimetus šrift) on on kirjatähtede kujutamise süsteem, mille puhul tähtede detailid on ühe kirjastiili piires kujundatud ühes võtmes ja ühesuguste reeglite järgi. Kirjastiilisisene ühtsus tagab ka kirja hea loetavuse.

Font on digitaalne kirjatüüp. Sisaldab mingi märgistiku [character set] tähti mingi kirjatüübiga [typeface]. Fondil on kaal [weight] light, normal, bold jne. Stiil: regular, italic, condenced.

Kirjade klassifikatsioon

  • Serif antiikva ehk seriif-kiri
  • Sans Serif plokk-kiri ehk seriifideta kiri
  • Ehiskirjad: segakirjad, käekirja, pintslikirjad, sulekirjad, gootikirjad jne

Serif ehk antiikva kirjad, ka romaani kirjad. Pärinevad Rooma raidkirjade perioodist. Iseloomulikuks tunnuseks on tähtede otstes paiknevad tähejalakesed ja kiilukujulised lisandid ehk seriifid.

Traditsiooniline, universaalne, hea loetavus, teksti kiri

Jagunevad:

  • Vanad antiikvakirjad (Oldstyle) Põhinevad 15-16 sajandi kirjatüüpidel: Garamond, Bembo, Caslon
  • Üleminekustiil (Traditional) Baskerville, Century Schoolbook
  • Uued antiikvakirjad (Modern) stiliseeritumad: Bodoni

Sans Serif ehk plokk-kirjad hakkasid kujunema 19 sajandi Inglisimaal. Tunnuseks on ühejämedune joon ja seriifide puudumine.

Puhas kirjapilt, anonüümne, formaalne, tõsine, hea loetavus, variatsioonirikkus.

Jagunevad:

  • Grotesque ja Neo Grotesque Caslon, Akzidenz Grotesk, Franklin Gothic, Helvetica
  • Geometric sans-serif arendus rõhuga tähe geomeetriale, üleehitus ühetaolise joonejämedusega: Futura
  • Humanist sans-serif on ülevõetud seriifkirjadele omane peene ja jämeda joone vaheldumine ning kombineeritud kalligraafiliste võtetega. Gill Sans, Frutiger

Loetavus

On täheldatud et:

  • Väiketähtedega tekst on paremini loetav, sest väiketähtedes on trükimärkide struktuurid iseloomulikumad ja hõlpsamini eristatavad.
  • Püstkiri (romaani trükimärk) on paremini loetav kui kaldkiri.
  • Kontrastsus parandab loetavust.

Ära kasuta liigapalju fonte koos. Näiteks ajalehed kasutavad tavaliselt sans-serif tüüpi fonti pealkirjades ja serif-tüüpi fonti tekstides.

Ei tohiks kasutada lähedasi fonte koos – kui tekst on serif-tüüpi fondis, siis peab ka pealkiri olema sama fondiga või hoopis sans-serif tüüpi fondiga. Kolmanda fondi kasutamisel peab see teistest märgatavalt erinema.

Serif vs Sans-serif

Seriifidega kirjadel on allosas jalakesed, mis moodustavad silmale teksti lugemisel abiks oleva joone. Kasutatakse paberväljaanete põhitekstides.

Ekraanilt on kergem lugeda sans-serif tüüpi fonte.

Allikad:

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.