Pöördprojekteerimine – kuidas see praktikas kasutust leiab

Esmalt avaldatud: tsenter.ee/poordprojekteerimine-kuidas-see-praktikas-kasutust-leiab/

TSENTRISSE toodi plastikust detailid, millest oli vaja valmistada koopiad. Tauno Erik pani tööprotsessi täpsemalt kirja.

Tavaline protsess on selline, et kõigepealt on idee, siis tehakse sellest 3D mudel ja joonised, mille järgi valmistakse vajalik asi. Pöördprojekteerimine on vastupidine protsess: meil on asi olemas, aga oleks vaja seda taastoota, edasi arendada või mõnel muul põhjusel digitaliseerida.

Antud juhul toodi taasloomisese pastikust detailid, mis olid päikse ja ilmastiku käes muutunud rabedaks ja hakkasid ära lagunema. Klient soovis 3D-printida asendusdetaile.

Selleks oli esmalt vaja luua 3D-mudel. Selleks oli mitu võimalust:

1. Luua mudel CAD-programmis mõõtes objekti mõõdulindi ja nihikuga.
2. Fotogrammeetrine viis, kus pildistame objekti erinevatest külgedest ja laseme spetsiaalsel tarkvaral, fotode põhjal, arvutada 3D mudeli kuju.
3. Kasutada spetsiaalset 3D-skannerit.

Kuna kliendi toodud detailid olid väga haprad ja kättevõtmisel tükkis neilt juppe küljest kukkuma, siis ma otsustain nad 3D-skanneerida. Vastasel juhul oleks tavalise möötmise käigus nad ära lagunenud ja ei oleks jäänud võimalust hiljem kontrollida, kui õige projekteeritud mudel on. Aga 3D-skanneerimise puhul jääb alles digitaalnekaksik .millega võrrelda.

Tööprotsess oli järgmine:

1. Objekti 3D-skanneerimine. Selle tulemuseks oli .stl formaadis mesh-fail. Kasutsin selleks Artec Spider 3D-skannerit, millega saab hästi kõrge resolutsiooni ja detailsusega 3D-mudeli. Ideaalsel juhul saab selle faili kohe saata 3D-printerisse, kui see mudel on täpselt selline, nagu meil vaja on.
2. Kuna antud detailidel oli osa juppe küljest murdunud ja ka üldine kuju väljaveninud ja deformeerunud, siis importisin stl-faili CAD programmi ja joonestasin selle ümber, tegin uue ideaalse 3D-mudeli. Kui pöördprojekteerimise eesmärk on edasi arendada, selle ümber midagi ehitada või teha sellest kvaliteetseid jooniseid, siis on see vältimatu tegevus
3. Valmis mudeli uuesti eksportimine stl-failiks, et saaks 3D-printida. Kõigepealt printisin ühe näidise ja vaatasin, kas vaatasin, kas on vaja mudelis teha muudatusi, seejärel printisin kogu tellimuse.

Enne 3D-printimist tasub mõelda, millist külge pidi panna objekt 3D-printerisse, kui palju on vaja tugimaterjali ja kuidas kihtide asetus mõjutab prinditud asja struktuurset tugevust. Kuna mul oli kasutada 3D-printer (Zortrax M300 Dual), kus on olemas eraldi vees lahustuv tugimaterjal, siis saaks teoreetiliselt printida ükskõik millist külge pidi.

Teostas ja pani kirja: Tauno Erik, tauno@tsenter.ee